| Sadamalinnast antoust 24 kilomeetri kaugusel Taani metsapiirkonnas asuvasse pagoodilaadsesse ehitisse rajatud muuseumile ei saadud riigi ametlikku toetust, kuna Hiina pole seni kultuurirevolutsiooni ajal toime pandud kuritegusid ametlikult hukka mõistnud.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Hei! Maol oli tripper, aga mees arvas, et kui see ei sega siis võib olla.
Petrof EI tea kas seal ka hiina varblaste hävitamise ja terase tegemisest räägitakse.Need ju sellised parim...
|
| Muu hulgas on näitusel väljas propagandamaiguline pilt 1966. aastast,
kus suurt juhti on kujutatud Jangtse jões ujumas ning hilisema aja pildid
mitmetelt riiklikelt üritustelt.
Muuseumis saab näha sadu Yang Kelini 1995. aastal avaldatud raamatust
võetud gravüüre, mis kujutavad inimeste piinamist ja alandamist. Näitusele pandi ka okeerivaid intellektuaalide ja teadlaste arreteerimistest revolutsioonivägede poolt, lapsi oma surnud vanemate kõrval ning Buda-kujudele kirjutatud kultuurirevolutsiooni loosungeid.
Kultuurirevolutsioon on Hiina ajaloo üks süngemaid perioode.
Aastatel 1966 - 1976 tagandati ametist, kiusati taga, saadeti maale
ümberkasvama ning pandi koduaresti sadu tuhandeid partei-ja riigiasutuse
töötajaid ning haritlasi.
«Hiinas on olemas vanasõna, et ajalugu on nagu peegel,» ütles antou endine
aselinnapea ja muuseumi rajamise eestvedaja Peng Quia, kes ka ise
kultuurirevolutsiooni ajal sõjaväelaste tagakiusamise all kannatas. «Meie näituse sõnum hoiatab samasugust viga tegemast. Me ei soovi teist korda sama teed käia. Meie näitust külastab päevas ligikaudu 1000 inimest ning see näitus on just hariduslikel kaalutlustel vajalik ning inspireeriv,» selgitas Peng Quia.
Muuseumi kuraatori Du Mubo sõnul on kultuurirevolutsiooni muuseum
väga populaarne.
«Hiina on varasemaga võrreldes väga erinev riik ning meie juures käib
erinevaid külastajaid,» ütles Mubo.
Hoolimata Mao tekitatud kannatustest, võib tema portreesid endiselt
näha Taevase Rahu väljakul ning tema näopildid on mitmetel Hiina
rahatähtedel.
|